E-ITSPEA 8: IT proff...?"

Kõrgkoolidiplomite ja kutsetunnistuste rollid IT-tööturul

 

Tänapäeva IT-turul on mitmeid viise, kuidas oma oskusi tõestada. Peamised neist on kraadid, kutsetunnistused ja sertifikaadid. Igal neist on oma roll, mis määrab, mida need kinnitavad ja kui laialdaselt neid tunnustatakse.

Näiteks bakalaureusekraad informaatikas annab laiemat tõendust inimese üldiste IT-alaste oskuste kohta kui kitsam erialane sertifikaat, mille rahvusvaheline tunnustus võib olla piiratud. Informaatika bakalauruse programm võtab läbi eraldi mitmeid erinevaid aineid, mis annavad laiema ülevaate eriala kohta. Samal ajal sertifikaat näitab sinu oskust mingi kitsa valdkonna puhul. Kooli puhul ka see näitab, et inimene on rohkem vaeva ja aega kulutanud, et oma teadmisi arendada. 

Klassikalise kõrgkooli roll on olnud ajaloo vältelt olnud põhiliselt teooria põhine. Teooria aitab kaasa ja tõestab oskusi, aga selle põhine "viga" on see, et paljudki mis sa teoreetiliselt õpid, sa ei kasuta, võibolla pole enam aktuaalne igapäeva töös või ei lasta seda sul harjutada päris tingimustes. Õpilane võib õppida erinevaid linux käsustike, aga kui tal ei lasta seda reaalselt kasutada ega ei õpetata kuidas kasutada siis oskus ei jäe külge. 

Seda viga on üritanud parandada erinevaid kutsekooli jms mis väljastavad tunnistusi.  Kutsekoolide eesmärk olnud nagu kõrgkoolidel välja õpetada eriala spetsialiste. Nende lähenemine on aga teistsugune praktiline lähenemine. Sellega peaks teoreetiliselt saama õpilane kogemust tegeledes tegevusega. Sellel on, aga vastupidine probleem: Ei laienda õpilase perspektiivi ega anna rohkem konteksi eriala ajaloo kohta ning miks mingi asi on mingit moodi.

Lahenduseks nagu paljudel asjadel on tasakaal, õppekava peab olema tasakaalustatud nii praktilise kui ka teoreetilise õppevahel. Alguses õppides peaks andma kontektsi mida õpilane õpib ning lõpuks minema õppekava praktilisemaks. Sertifikaatidel on sama lähenemine. Enne sertifikaatide tegemisel on vaja algteadmisi milleta hakkama ei saaks

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Milline WIPO intellektuaalomandimudel toimib kõige paremini ja mida tuleks muuta? Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) eesmärk on aidata indiviididel ja ettevõtetel kaitsta oma õigusi ning intellektuaalomandit, mida nad on välja töötanud. Kuigi idee on hea, on mõned komponendid, mida tuleb ümber teha ja parandada. Hästi toimiv WIPO komponent: Ärisaladus Ärisaladus on WIPO intellektuaalomandisüsteemi üks tõhusamaid ja paindlikumaid komponente, kuna see võimaldab ettevõtetel kaitsta oma innovatsiooni ilma bürokraatlike takistusteta. Selle idee ja kontseptsioon on lihtne – mingi idee, lahendus või spetsiifiline teadmine on saladus seni, kuni seda suudetakse saladusena hoida. Ärisaladuse peamised eelised: Kiirus ja lihtsus – Erinevalt patentidest ei ole ärisaladuse kaitsmiseks vaja läbida pikka ja kulukat registreerimisprotsessi.  "Piiramatu" kestus – Patentidel on aegumis tähtaeg samas kui ärisaladus püsib kaitstuna seni, kuni seda suudetakse hoida konfidentsiaalse...
Lisateave

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kaks tehnoloogiat, mis tekkisid enne 1991. aastat, on BBS ja IRC. BBS ehk Bulletin Board System on arvuti server, mis käitab tarkvara, võimaldades kasutajatel süsteemiga ühenduda terminali programmi kaudu. See võimaldab kasutajatel andmete üles- ja allalaadimist, uudiste lugemist ja kuulutuste (bulletin) vaatamist.  BBS-id pakkusid sageli erinevaid online-mänge, kus kasutajad said omavahel võistelda. Samuti olid BBS-idel erinevad jututoad. Aastal 1994, kui dial-up teenused ja veebibrauserid muutusid populaarseks, hakkasid paljud BBS-iga seotud ettevõtted pankrotistuma. "World-Wide-Web" tegi praktiliselt kõige mida tegi BBS aga paremini ning koos GUI'ga. Tänapäeval BBS on säilinud ainult nostalgia põhjustel. IRC ehk Internet Relay Chat on tekstipõhine vestlussüsteem mis on mõeldud sõnumite edastamiseks. IRC on mõeldud grupisuhtluseks arutelufoorumites, mida nimetatakse kanaliteks. Kuigi IRC võimaldab üks-ühele suhtlemist ja samuti vestlust ja failide jagamist. IRC kasutab ...
Lisateave