E-ITSPEA

Aastal 1999 Ebem Moglan pani välja artikli kus ta annab oma arvamuse selle kohta, et lühidalt kokkuvõetud, ta arvab, et vabatarkvara on anarhistlik protest. Paralleele saab tõmmata selle vahel, et mõlemad  idee kohaselt ehitavad oma kogukonna üles, kus erinevate oskustega inimesed teevad "tööd" ühise eesmärgi nimel. Artiklis räägiti erinevate mitme teemadega kohta millele ka ta ennustuse andis. Nagu kõikide ennustustega paljud võivad täppi minna ja paljud lähevad ka mööda.  Üks ennustus mis täppi läks oli see, et vabatarkvara kommuun toodab suures kvantiteedis kõrget kvaliteetset tarkvara. Maailmas kõige populaarsemad ja kasutatavad tarkvarad on reeglina avatud tarkvara. Näiteks linux kernel, ffmpeg ja docker.  Linuxi kernel on maailma enimkasutatav operatsioonisüsteemi tuumm, see jookseb enamikus serverites, superarvutites, ning erinevates telefonides. Selle arenduses osalevad tuhanded panustajad üle kogu maailma, sealhulgas maailma suurimad tehnoloogiaettevõtted. FFmpe...

IT-juhte saab reeglina kategoriseerida viide erinevasse gruppi: Juht Suhtleja Juhendaja Mentor Arengumootor Ülemus Üks tuntumaid IT-juhte Eestis ja isegi maailmas on Markus Villig. Villig on klassikaline "Juhi" alamtüüp. Ta alustas oma ettevõttega Bolt (endine Taxify) 2013. aastal. Firma kasvatamiseks ja levitamiseks otsis ta tööle inimesi ja investoreid, kes jagaksid temaga sama visiooni. Ettevõte sai alguse Eestis pärast seda, kui nad suutsid koostööle saada 100 taksojuhti, kes tundsid huvi teenuse vastu. 2014. aastaks oli Bolt laienenud ka Lätti ja Leetu. Samal ajal kui Villig keskendus tugeva vundamendi rajamisele, oli turule juba jõudnud Uber – mõni aasta varem loodud sarnase teenusega ettevõte. Kui mõlemad firmad otsisid investeeringuid, sai Uber 5,6 miljardit dollarit, samal ajal kui Bolt sai 1,4 miljonit eurot. Suurema konkurendiga võisteldes pidi Bolt olema kokkuhoidlik ja tegema nutikaid äriotsuseid. Parim viis Uberiga konkureerida oli iroonilisel ko...

Kõrgkoolidiplomite ja kutsetunnistuste rollid IT-tööturul   Tänapäeva IT-turul on mitmeid viise, kuidas oma oskusi tõestada. Peamised neist on kraadid, kutsetunnistused ja sertifikaadid. Igal neist on oma roll, mis määrab, mida need kinnitavad ja kui laialdaselt neid tunnustatakse. Näiteks bakalaureusekraad informaatikas annab laiemat tõendust inimese üldiste IT-alaste oskuste kohta kui kitsam erialane sertifikaat, mille rahvusvaheline tunnustus võib olla piiratud. Informaatika bakalauruse programm võtab läbi eraldi mitmeid erinevaid aineid, mis annavad laiema ülevaate eriala kohta. Samal ajal sertifikaat näitab sinu oskust mingi kitsa valdkonna puhul. Kooli puhul ka see näitab, et inimene on rohkem vaeva ja aega kulutanud, et oma teadmisi arendada.  Klassikalise kõrgkooli roll on olnud ajaloo vältelt olnud põhiliselt teooria põhine. Teooria aitab kaasa ja tõestab oskusi, aga selle põhine "viga" on see, et paljudki mis sa teoreetiliselt õpid, sa ei kasuta, võibolla pole enam...

Tarkvaralitsentsid määravad, kuidas tarkvara võib olla kasutusel, levitatud ja muudatusi tehtud. Kolm põhilist litsntsideks on BSD, GNU GPL, "EULA".  EULA ehk ärivaraline litsents on suletud lähtekoodiga tarkvara, mille eesmärk on teenida ettevõttele kasumit kas otseselt (nt edasi müümine või SaaS mudelis) või parandada ettevõtte sisemisi tööprotsesse, automatiseerida ülesandeid või hallata tegevusi. EULA eelised: Täielik kontroll tarkvara üle. Arendaja saab otsustada, kuidas tarkvara levitatakse, müüakse ja kasutusele võetakse.  Kaitseb ärilisi huve Kergem on teeninda toote pealt kasumit  EULA nõrkused: Kasutajate piirangud. Kuna firma kontrollib kuidas ja kes tarkvarale ja lähtekoodile ligi pääseb, kaovad erinevad tarkvara parandused ja soovitused mida vabavaraline keskkond soovitaks või tasuta teeks.  Vähene usaldus. Kuna tarkvara on kinnine, kasutaja kunagi ei tea mida tarkvara sisemiselt teeb. Teoreetiliselt on võimalus, et tarkvara müüb kasutaja andmeid edasi V...

Milline WIPO intellektuaalomandimudel toimib kõige paremini ja mida tuleks muuta? Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) eesmärk on aidata indiviididel ja ettevõtetel kaitsta oma õigusi ning intellektuaalomandit, mida nad on välja töötanud. Kuigi idee on hea, on mõned komponendid, mida tuleb ümber teha ja parandada. Hästi toimiv WIPO komponent: Ärisaladus Ärisaladus on WIPO intellektuaalomandisüsteemi üks tõhusamaid ja paindlikumaid komponente, kuna see võimaldab ettevõtetel kaitsta oma innovatsiooni ilma bürokraatlike takistusteta. Selle idee ja kontseptsioon on lihtne – mingi idee, lahendus või spetsiifiline teadmine on saladus seni, kuni seda suudetakse saladusena hoida. Ärisaladuse peamised eelised: Kiirus ja lihtsus – Erinevalt patentidest ei ole ärisaladuse kaitsmiseks vaja läbida pikka ja kulukat registreerimisprotsessi.  "Piiramatu" kestus – Patentidel on aegumis tähtaeg samas kui ärisaladus püsib kaitstuna seni, kuni seda suudetakse hoida konfidentsiaalse...

Virginia Shea avaldas 1994. aastal raamatu Netiquette , kus ta tutvustas ja jagas maailmaga erinevaid reegleid, mis kehtivad uue tehnoloogia, Interneti, kasutamisel. Raamatus on välja toodud kümme etiketi reeglit, mida oleks soovitatav internetis järgida. Kuigi mõned reeglid on aja jooksul vananenud ega ole enam nii asjakohased, on teised endiselt olulised ning tasub neid järgida.   Tähtsaks peetud etikett: privaatsuse austamine. Tänapäeva maailmas, kus inimesed jagavad oma isikuandmeid vabalt ja probleemideta suurte firmadega, pean mina isiklikult enda ja teiste privaatsust ning turvalisust äärmiselt oluliseks. See tähendab, et ma püüan hoida oma isikuandmed turvaliselt ning vältida nende jagamist kohtades, kus need ei tohiks olla. Samuti üritan ma muuta ennast internetis anonüümsemaks. Näiteks kasutan alternatiivseid kontosid, alias e-poste jms, kui loon konto platvormil, mida ma ei usalda. Reklaam, eriti internetis, on muutunud üha täpsemaks ja isikupärastatumaks. Seetõttu on o...