E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Aastal 1999 Ebem Moglan pani välja artikli kus ta annab oma arvamuse selle kohta, et lühidalt kokkuvõetud, ta arvab, et vabatarkvara on anarhistlik protest. Paralleele saab tõmmata selle vahel, et mõlemad  idee kohaselt ehitavad oma kogukonna üles, kus erinevate oskustega inimesed teevad "tööd" ühise eesmärgi nimel. Artiklis räägiti erinevate mitme teemadega kohta millele ka ta ennustuse andis. Nagu kõikide ennustustega paljud võivad täppi minna ja paljud lähevad ka mööda. 

Üks ennustus mis täppi läks oli see, et vabatarkvara kommuun toodab suures kvantiteedis kõrget kvaliteetset tarkvara.

Maailmas kõige populaarsemad ja kasutatavad tarkvarad on reeglina avatud tarkvara. Näiteks linux kernel, ffmpeg ja docker. 

Linuxi kernel on maailma enimkasutatav operatsioonisüsteemi tuumm, see jookseb enamikus serverites, superarvutites, ning erinevates telefonides. Selle arenduses osalevad tuhanded panustajad üle kogu maailma, sealhulgas maailma suurimad tehnoloogiaettevõtted.

FFmpeg, mis on universaalne multimeediatöötluse tööriist, on nii võimas ja laialt kasutatav, et isegi kommertslikud videotootmise ja voogedastuse platvormid (nagu YouTube ja Netflix) tuginevad sellele ühel või teisel kujul. Ja seda täiesti tasuta, ilma litsentsitasudeta.

Docker, mis on konteineripõhise virtualiseerimise standrad, see on samuti sündinud avatud lähtekoodiga projektina. See on muutnud tarkvaraarenduse ja -juurutamise viisi kogu maailmas. Selle tehnoloogia arenduse tõttu ei saa enam ei ole argumenti: "aga see töötas minu arvutis". 


Moglen uskus, et interneti ja digitaalse maailma laienedes kaotab autoriõigus oma tähtsuse ja hakkab taanduma. Tegelikkus on aga olnud siiamaani vastupidine. Kuigi vaba tarkvara on muutunud mõjukamaks, ei ole see takistanud autoriõiguse tugevnemist. Kui algselt oli autoriõiguse eesmärk kaitsta loojate õigusi, siis tänapäeval on see paljuski kujunenud tööriistaks suurtele ettevõtetele oma toodete ja turupositsiooni kaitsmiseks.

See suundumus ei piirdu enam IT-sektoriga. Näiteks ei taha John Deere, et farmeritel oleks õigus ise oma kombaine parandada sammuti, suletakse seadmete remondiõigused. Samamoodi ei taha paljud tehnoloogiafirmad, et sa tegelikult omaksid tarkvara, mille eest maksad. Selle asemel ostetakse reeglina vaid piiratud kasutusõigus – mitte omandiõigus. Nii on autoriõiguse mõiste nihkunud loovisiku kaitsmisest tarbija piiramiseni. 

LLM'ide arenduste käigus ja andmete kraapimisega on toimunud vastupidine liikumine. Suur firmad tahavad ligipääseda erinevatele andmetele, et võita nö tehisintellekti võistluse. Sellega tõestades ja kinnitades seda, et suur firmadel puuduvad moraalid ja  alati kasutavad erinevaid ning tihti illegaalseid võtteid, et saada konkurentsi eeliseid.

Ebam Moglan pani välja huvitava ja silmaringi laiendava artikli. Paljude ennustustega ta pani täppi, aga teised ei ole veel teoksi läinud. Suures perspektiivis 26 aastat ei ole mitte midagi ning ainult tulevik ütleb mis edasi saab.

 

 


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Milline WIPO intellektuaalomandimudel toimib kõige paremini ja mida tuleks muuta? Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) eesmärk on aidata indiviididel ja ettevõtetel kaitsta oma õigusi ning intellektuaalomandit, mida nad on välja töötanud. Kuigi idee on hea, on mõned komponendid, mida tuleb ümber teha ja parandada. Hästi toimiv WIPO komponent: Ärisaladus Ärisaladus on WIPO intellektuaalomandisüsteemi üks tõhusamaid ja paindlikumaid komponente, kuna see võimaldab ettevõtetel kaitsta oma innovatsiooni ilma bürokraatlike takistusteta. Selle idee ja kontseptsioon on lihtne – mingi idee, lahendus või spetsiifiline teadmine on saladus seni, kuni seda suudetakse saladusena hoida. Ärisaladuse peamised eelised: Kiirus ja lihtsus – Erinevalt patentidest ei ole ärisaladuse kaitsmiseks vaja läbida pikka ja kulukat registreerimisprotsessi.  "Piiramatu" kestus – Patentidel on aegumis tähtaeg samas kui ärisaladus püsib kaitstuna seni, kuni seda suudetakse hoida konfidentsiaalse...
Lisateave

E-ITSPEA 8: IT proff...?"

Kõrgkoolidiplomite ja kutsetunnistuste rollid IT-tööturul   Tänapäeva IT-turul on mitmeid viise, kuidas oma oskusi tõestada. Peamised neist on kraadid, kutsetunnistused ja sertifikaadid. Igal neist on oma roll, mis määrab, mida need kinnitavad ja kui laialdaselt neid tunnustatakse. Näiteks bakalaureusekraad informaatikas annab laiemat tõendust inimese üldiste IT-alaste oskuste kohta kui kitsam erialane sertifikaat, mille rahvusvaheline tunnustus võib olla piiratud. Informaatika bakalauruse programm võtab läbi eraldi mitmeid erinevaid aineid, mis annavad laiema ülevaate eriala kohta. Samal ajal sertifikaat näitab sinu oskust mingi kitsa valdkonna puhul. Kooli puhul ka see näitab, et inimene on rohkem vaeva ja aega kulutanud, et oma teadmisi arendada.  Klassikalise kõrgkooli roll on olnud ajaloo vältelt olnud põhiliselt teooria põhine. Teooria aitab kaasa ja tõestab oskusi, aga selle põhine "viga" on see, et paljudki mis sa teoreetiliselt õpid, sa ei kasuta, võibolla pole enam...
Lisateave

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kaks tehnoloogiat, mis tekkisid enne 1991. aastat, on BBS ja IRC. BBS ehk Bulletin Board System on arvuti server, mis käitab tarkvara, võimaldades kasutajatel süsteemiga ühenduda terminali programmi kaudu. See võimaldab kasutajatel andmete üles- ja allalaadimist, uudiste lugemist ja kuulutuste (bulletin) vaatamist.  BBS-id pakkusid sageli erinevaid online-mänge, kus kasutajad said omavahel võistelda. Samuti olid BBS-idel erinevad jututoad. Aastal 1994, kui dial-up teenused ja veebibrauserid muutusid populaarseks, hakkasid paljud BBS-iga seotud ettevõtted pankrotistuma. "World-Wide-Web" tegi praktiliselt kõige mida tegi BBS aga paremini ning koos GUI'ga. Tänapäeval BBS on säilinud ainult nostalgia põhjustel. IRC ehk Internet Relay Chat on tekstipõhine vestlussüsteem mis on mõeldud sõnumite edastamiseks. IRC on mõeldud grupisuhtluseks arutelufoorumites, mida nimetatakse kanaliteks. Kuigi IRC võimaldab üks-ühele suhtlemist ja samuti vestlust ja failide jagamist. IRC kasutab ...
Lisateave